Metsatöll piosenki

Suru kihvad sisse, suru kihvad sisse, jõuga! Suru küüned sisse, suru küüned sisse, jõuga! Rebi liha lahti aplalt, õgi, neela, kugista kuis jaksad, rebi sooned metslase jõuga, raisast elajaks saad nõiduse nõuga. Äsa talle raisk! Äsa talle raisk! Su...

Nii on süda merehundil kui on meri soolane raudraske elu sunnil mul veri soontes keeb Hei-jah, kolm miili veel hoia purje, raudne mees Hei-jah, kolm miili veel Kuni pole kodus, olen kaugel teel Nii Põhjamere pinnal sa unud kõik mis sees ja oma urmel rinnal t...

Raba tumma turba Tarmu tundja Vadrakate vilu Vaikiv varju Punaharja pärga Sinisoosiugu Tuletaiu tooja Loolindu Küükivi kulda Arbuja adu Hõbehelme hoidja Silmasäädja Küdikivi kandja Siusilma Laanelehe lapsi Madumeeli Vii vette verda Kann...

Tuleme kui tuultepojad, võitleme kui verevennad, raua rangust loitsvad tütred, külmast kanged kivikalmed. Täna lähme võitlemaie, läbi hiie, läbi laane, rauda tules turjastama, verele ikestama! Soisest metsast on me maada rauast sündind randmeida, susist sünd...

Kui on toorus, hinge noorus, maadligi kaeb silm, vormib varmaks, et ei tormaks liig vara sinu ind. Kui on parda härmakarva, juus on hõbehall, liidab taipu panipaiku, tarkust oimu all. Meie vennad, sõsarad, noorikud ja hallid pead, kokku tulla taas,...

Ma laulaks seda luguda, mis oli isa enne laulnud, emaõed olid õpetanud, vennad aga targaste tasunud. Nõnna laulan, kuda mõistan, kuda minu isa enne laulis. 

Raudahalli metsakoera külmi kihvu kraapind hallas merehunti püüda murdnud ulgumarus tulevallad Viilav-rajul tuuleiilil räsiv-rebiv, soolaparkund nägu kalgis tormivees merehunt, va armiv hall Hunt, merehunt armid on parkunud marude soolas Hunt, merehunt hall...

Me oleme mehed mere pealta tormituultest sündinud, me oleme mehed mürgitükist, rauakangista kasvanud! Ehk isade äng ja emade vaev on kandnud kaugel kodu kallastest, me hinges võitluses on hiiekoda ja kodu Taara tammede all! Esiisade verd nägime lainetesse ka...

Merimees menneb merele, Ootab surma suu edeje! paneb selga surmasärgi, jalga surma sukkukased, surmakinda'ad käde'e. Ei ole latva laine'ella, oksa kinni ottaksesa. 

Ajagem üles oma võitlusmeel, läbi murdlainete kulgeb elutee. Kannatada silmad maas on võikalt võõras sest huntide veri elab meie kantud mõõgas. Elu pole antud ära halada, seista tuleb jalgel ja vastu hakata! Ahelal ja piitsal pole paika meie turjal, se...

Üksi jäätud siia olen, siin leinas saarepuude all ma. Tume tusk minu hinges on loonud mind mu metsaisandaks. Mina olen metsahall, vaarikaisand, metsaviha! Ja kui see ongi kurbus mu hinges, siis on see raev, mis ei muutu iial pisaraiks! 

Tuld ja tõrva metsaviha. Verd ja viha metsapeni. Udu ja vingu metsaviha. Verd sa sülga iidne susi. Tappa, tappa, susi on tulnud õueelle! Susi sa soad mu viha välja! Susi sul ussi süda sees! Susi sa sülgad mulle verd! Tappa, tappa, kuri on tulnud õuee...

Hülgejääde külm sa pure katkusoerdit taga kiusa jalutut surma peleta kärbata koolnuks kolletav Lendva säde ei anna armu kullisilmana kaetab külad kirruta koller mädama tammikus hoia enese eemal ohust Et sind hauavaikusse katk ei vaoks ikaldus küljest ei närb...

Pikki radu tallates, kui venimas on aeg imbub nukrus naha alla, ootust südamesse kallab Klompi püüad neelata, kuid püsivaks jääb vaev igatsuse väädi juured kasvanud on liiga suureks Kaotanud kui oled hinge, tead, kust leiad selle Hingetuna ilmavallas püsimise...

Kui häda sunnib mõisameest end liiga kauaks välja siis tõmbab vaene moonamees ka tupest mõõga halja: "Kes kurat joob kui meil on põud ja vilja vallas vähe!" ja valab vaene moonamees tal lasipuuga pähe On saare mees kui kange kõu ja väljas maru rahe ja saja sak...

Ära, oota valmivat vilja, koreda peoga ahmad. Jära, oma karedat leiba mullaste kätega kahmad. Tea, vilja vitsutud sarjus tera, mis tõusnud su kalmust. Pea, hiiehaabade varjus saab maamuld sinugi silmast. Su sünnimuld sinuks saab sügise surmas,...

On ikka nälg, äsja murdnud koon on veremärg, ja eha noor. Nüüd jätkub jaht, taas seirab verev silm, suust nõrgub vaht ja saaki haarab hirm. On ikka nälg, äsja murdnud koon on veremärg, ja öö on noor. Taas leitud jälg, kuid verenälg on taak, ük...

Nüüd tulge, mu kaimud, veel enne kui öö Ja lõpule viidud taas ränk päevatöö Kui kondid on kanged, vaev liigeseid sööb Siis pehmeks saab turja kui kask tantsu lööb Nüüd tulge, mu kaimud, siin mõdu saab juua Ja purunend viisu võib tuleroaks tuua siin vaimu saab...

Maa verest nõrub, kui rüpes käed ja kiiora vainul põrub maha käest. Maa verest nõrub, kui rüpes käed. Ei vannu alla sute süda. Meid üks on siin vaid kes koitu näeb, kui öörasked vaimud viivad kokku väed. Meid üks on siin vaid kes koitu näeb. Ei...

Üle maa, üle vee põhjatuul, karm ja tugev. Läbib hinge kui ma ülluses tõstan oma käed. Süda voolab võimukalt verd, torm kutsub raevukalt merd. Veene läbib võimas terasraev. Seisan kodukünkal sääl, kõrvus sugulaste hääl, künka kõrval seismas nende põline säng....